Üks professor pidas ülikoolis loengut. Loengu alguses võttis ta välja klaaspurgi ja täitis selle umbes 5 cm suuruste kividega.
"Kas purk on nüüd kive täis?" küsis ta üliõpilastelt
"Jaa!" vastasid üliõpilased.Siis võttis professor mõned väiksemad kivid ja pistis need ettevaatlikult suurte kivide vahele.
"Kas purk on täis?" küsis ta uuesti.
"Jah," vastasid üliõpilased jälle.
Siis võttis professor kotikese liiva ja puistas selle kivide vahele. Nüüd hakkasid üliõpilased naerma, sest ka liiv oli ju purki mahtunud.
Professor ütles: "Kujutage nüüd ette, et see purk on teie elu. Suured kivid on teie elus kõige olulisemad asjad: perekond, lapsed, sõbrad, tervis, meeldiv töö. Väikesed kivid on vähem tähtsad, nagu näiteks auto, korter jm asjad. Aga liiv on hoopis midagi muud! Ärge unustage, et kui te olete purki liiva valanud, siis ei ole seal ju enam ruumi ei suurte ega väikeste kivide jaoks.Nõndasamuti on eluga: kui te täidate oma elu väikeste ja tühiste asjadega, siis ei ole seal enam ruumi suurte ja oluliste asjade jaoks.
Mõelge alati sellele, et teie elu saaks olla õnnelik. Täitke oma elu suurte kividega, ülejäänu on ju ainult liiv!"
28.3.09
13.3.09
Iseäralik koolitund
Tänane esietendus oli superhea! Publiku kaasaelamine ja pärastised kiidusõnad tõestasid seda ka. Kõik näitlejad andsid endast parima ja rohkemgi veel. Egert ja Maiu juhtisid kogu etendust ülimalt professionaalselt, Silver üllatas kõiki oma ümberkehastumisvõimega. Martti esines tuntud headuses, Triinu ja Lauriin olid tõelised "tibid" ning pabistamist polnud üldse märgata. Kaarel oli juba proovides tõeline Karlsson ning Sten tegi oma rolli väga-väga hästi.Maryel oli julge ja vaba, Kaur nagu päris Potter kohe. Eriline tänu Avele, kes nii lühikese ajaga suutis meie etendusse sisse elada ja nii lahe Pipi olla.






Subscribe to:
Posts (Atom)



